Toon järgnevalt välja kuus indikatsiooni, mis minu (ja paljude teiste) jaoks on ohumärgid selle kohta, et peagi (võimatu öelda millal täpselt) on meid majanduses ees ootamas korralik korrektsioon, kollasest meediast tuntud kõlavama sõnaga, krahh.

1. Investorid on tuleviku osas ülioptimistlikud
Aktsiate avalikud emiteerimised, ehk IPO-d rabatakse valdavalt kõik ära, sõltumata hinnast, tihti märgitakse ka mitme(kümne)kordselt üle. Aktsiaindeksid on laes. Näiteks USA 2000 väiksemat börsiettevõtet koondav Rusell 2000 indeks on viimase aastaga, koroonakriisi madalpunktist tõusnud rohkem kui 120%(!). Ajalooliselt on Rusell 2000 kahekordistumiseks kulunud terve dekaad. Jah, koroonakriis viis aktsiahinnad ka kiiresti ca -40% alla, kuid see ei seleta ikkagi praegust meeletut rallit. 

2. Spekulatiivsed "investeeringud" on norm
Kui me WOWW-s suhteleme potentsiaalsete investoritega, siis väga juhuslikult ja nagu muuseas toovad investeerimishuvilised teemadeks ka krüptoraha, väikeste ettevõtete osakute ostmise platvormid jne. Sellest ei oleks ju midagi hullu, kui nad ei näeks seda kõike pikaajalise investeerimise konktekstis. Kui aktsiahindade või krüptovaluutade puhul mõeldakse eelkõige nende edasimüümise väärtusele, mitte ostetava ettevõtte või maksevahendi fundametaalsele väärtusele, siis kindlasti pole tegu investeerimisega, vaid puhtalt spekulatsiooniga.

3. Ettevõtete väärtused on lennanud läbi igasuguste katuste
Start-up ettevõtete arvestuslikud väärtused on ilmselt meist paljusid pannud kulme kergitama. Osa neist (võib-olla näiteks 5%) on ka täiesti põhjendatud. Mõned firmad ongi Maailma järgmised Google´id, Facebook´id ja YouTube´id. Kuna kümnete miljarditega on raske arvutada, siis ma toon väiksemast mastaabist maalähedasema näite. Meie tiim pidas 2019. aastal pisikest, kuid head kasvutrendi omavat reiside korraldamise ettevõtet.

Meil tekkis kontakt väikeettevõtetesse investeeriva fondiga, kes pakkus välja meie firmasse iduraha süstimist. Ettevõtte väärtuseks pakkusid nad midagi suurusjärgus 2-20 miljonit dollarit (seda pidime siis täpsemalt hakkama "uurima" ja slaididele "visandama"). Tänaseks on selle reisifirma väärtus ehk umbes ligikaudu 2 tuhat eurot, ma pakuksin huupi. Kujuta nüüd ette, kui inimesed ostavad selliste hullumeelsete valemitega üles hinnatud ettevõtete osakuid... Ainus võimalus teenida on ainult edasimüügist (see variant lõpeb koos buumi lõpuga), mitte reaalsest väärtusest.

4. Investeerivate inimeste ringi laienemine, tavainimesed on investeerimas...ja suurelt
Investeermine on jälle popp, sellest räägitakse sünnipäevalauas! Jälle on käes ajad, kus võid saada investeerimisnõuande nö "liftipoisilt" (USA 1920ndate terminoloogiat kasutades). See on suurtele gurudele märgiks, et tuleb kolida ümber fundametaalselt tugevatesse ja konservatiivsematesse varadesse.

5. Viimane suur langus oli juba 14 aastat tagasi
Inimese mälu on nõnda üles ehitatud, et kipume halba unustama. Suurest finantskriisi algusest on tänaseks juba 14 aastat möödas. Tavaliselt kestab üks tõusutsükkel 10...12 aastat. See on viimased 100 aastat kapitalistlikes riikides alati nii olnud. Pole võimalik usutavalt eeldada, et seekordne tõustsükkel kestab näiteks 24 aastat.

6. Turud on manipuleeritud fake rahaga
Kui Sina või mina paljundame raha, siis on see kriminaalkuritegu. Kui riikide keskpangad paljundavad raha, siis sellel on palju ilusaid nimetusi, näiteks: "kvantitatiivne lõdvendamine", "finantsturgude leevendamine", "intressimäärade kontrolli all hoidmine", "abipaketid kriisis vaevlevatele sektoritele"/.../. Kui rütm käes, võid ise jätkata sobivate nimetuste genereerimisega. Kuid ära lase end ära petta ilusatest nimetustest, sisuliselt on tegu ikkagi ebaausa rahaga, mis on indiviididele ja (eelkõige just) institutsioonidele sülle sadanud ning mis rahatrüki soovimatu kõrvalmõjuna võtab sisse vägagi spekulatsiivsed positsioonid erinevatel rohke võimendusega finantsinstrumentide turgudel.

Maailma esimene teadaolev buum
Tulbimaania on lugu Maailma esimesest teadaolevast majanduslikust mullist, mis toimus 17. sajandil Hollandis. Detailide üle vaieldakse tänapäevani kuid üsna kindel on, et tulpide hinnad jõudsid 1637. aasta alguseks täiesti astronoomilistesse kõrgustesse ning langesid seejärel kõigest paari nädala vältel 1-2 protsendilisele tasemele võrreldes tipuga. Tegemist oli Hollandi, kui värske kaubandusriigi kuldajaga. Buumi tipus võis mõne haruldasema tulbisibula vahetada näiteks maja või suure põllumaa vastu.

Kujuta nüüd korraks ette pereisa, kes müüs kogu oma perekonna majad, maad ja loomad maha ning ostis saadud raha eest paar peotäit tulbisibulaid, lootes leida veel palju kõrgema hinnaga tulevikus neile ostja. Peale paari ebaõnnestunud oksjoni ja selle tagajärjel vallandunud paanikat avastas ta, et tal on lihtsalt peotäis sibulaid, mis on väärt umbes 100 korda vähem sellest, mis ta eeldas, et nad spekulatiivsel turul väärt on.

See lugu kõlaks nagu muinasjutuna kaugest ajast, kuid ometi müüvad just praegu paljud inimesed Maailmas oma reaalsed varad (näiteks korteri) maha ja viivad raha näiteks spekulatiivse iseloomuga krüptovaluutade kauplemise turule (või mujale). See on tõsijutt, see ei ole muinasjutt – see juhtub meie ajal, siin nüüd ja praegu. Lihtsalt õudne lõpp ei ole veel kätte jõudnud.

Mis siis teha?
Kestvalt rikkaks teevad Sind ikkagi aeg, sissepandud raha ja juurdetulev intress. Kui paljud inimesed otsivad korraga lühiajalisi kiireid rikastumise võimalusi, siis see lugu ei saa ilusat lõppu. Jah, tõde kõlab igavalt ja ebaseksikalt. Juhtub see, et paljud unelmad purunevad. Edukad on need, kes investeerivad pikaajalistesse väärtustesse: Fundametaalselt tugevate näitajatega ettevõtete aktsiad, kvaliteetne ja vajaminev kinnisvara jm.
Pildid / woww dot